teisipäev, 5. aprill 2016

Õppepäev Hageris 16. aprillil

Rapla Käsitöö- ja Kunstiselts MTÜ korraldab õppepäeva 16.aprillil 10.30 - 15.00 Hageri muuseumis.

Kui oled huviline teata oma osavõtust 13. aprilliks Ivi Sargile  -  ivi.sark@gmail.com
Õppepäeva osavõtutasu on 5.- eurot.

ÕPPEPÄEVA KAVA

10.30 Hageri Muuseum
          ¤ ringkäik Virve Õunapuuga
            ¤ põllenäitus (põlled muuseumi ja erakogudest)
                Põll – etnograafiline, sümboolne ja praktiline tarbeese.
            ¤ näitus kaasavõetud põlledest
             VÕTA KAASA MÕNED HUVITAVAD PÕLLED OMA KODUST
             ( tikitud,õmmeldud,eelmise sajandi 50-80-ndad aastad jne.)
             (huvitavaks teeb eseme (põlle) lugu,aeg jne.)

12.30  töötuba - PUNANE TIKAND
            ¤ töötuba juhendab Ulvi Kalmet
               ¤ kasutamine rahvariiete juures ja mujal
               ¤ õpime tikkima varspistes punase tikandiga eset(töö proov)
                 VÕTA KAASA:  - suure silmaga tikkimisnõel,käärid,sõrmkübar,tikkimisraam,
                                           punane  puuvillane niit(mulinee).

                                         - PUNASE TIKANDIGA ESE (õpetussõnadega rätik,põll jne.)
               
Lühitutvustus punasest tikandist:

Eesti naine soovis riietuda kaunilt ja omapäraselt, mistõttu püüti valida võimalikult erinev tikand või eseme kaunistus, mitte korrata ega täpselt kopeerida moesolevat, kuigi võeti ka „märku“ teistelt kirjadelt, tehti nendes muudatusi ja täiendusi. Nii tuli 18. sajandi lõpul siin särkide, linikute jt esemete kaunistamisel tarvitusele Sise-Venemaalt toodav maagelõng. See oli peamiselt punane või harvemini sinine puuvillane aga ka linane lõng, mida Eestis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil müütasid vene rändkaupmehed. Punane maagelõng asendas linaste riiete tikandeis seni kasutatud valge linase või värvilise villase lõnga ning Kagu-Eestis hakati seda kasutama ka sissekootud kaunistustes.Töötoas kasutame näidisena punase tikandiga tikitud põllesid, mille tikkimisel kasutati valget linast või puuvillast niiti.
Alates 19.-20. sajandi vahetusest ilmusid talutaredesse täiesti uued kaunistus- ja tarbetekstiilid, mille levikut soodustas lisaks käsitöökoolides ja mitmesugustel kursustel omandatud teadmistele ja oskustele ka trükitud mustrilehtede levik. Magamisasemete kattevaipade ja põrandariiete kõrval leidsid interjöörikujunduses koha ilukäterätid, ajalehehoidjad, pesukotid, seinavaibad jm, mida sageli kaunistati tikitud soovide või õpetussõnadega.
Tekstidega tekstiilide kõrgmood kestis sajandivahetusest kuni 1940. aastateni, nende valmistamise ja leviku tippaeg jäi kolmekümnendatesse aastatesse. Kõige sagedamini kaunistati tikitud tekstiga köögiseinal olevale pulgaga käterätikunagile riputatavaid ilukäterätikuid. Teemakohast lisalugemist etnoloog R. Reinvelti koostatud ja ERMi kogudes leiduvate tekstiilinäidetega illustreeritud raamatust "Tikitud soovid ja õpetussõnad" (Tartu, 2007).
===============================================================

ÕPPEPÄEVA TOETAB  KULKA Raplamaa ekspertgrupp

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar